Gassit kissartoorutit suuppat?

Gassit kissartoorutit ulluinnarni nalinginnaasuupput, gassillu ilaat nunarsuup silaannartaanniittut inuunniarnissamut pinngitsoorneqarsinnaanatik, gassit inuit piliaat ilanngutissanngikkaani. Taaguut gassit kissartoorutit piginnaaneqarput seqerngup kissassusaanik paarinnissinnaagamik, soorlu naatitsiviup igalaamernup pissusiatut pissuseqartarput.

Seqernup seqernerata kissaa nunarsuaq qinngoraangajuk, seqersut ilaat qilammut utertarput. Gassit kissartoorutit seqernup kissaata seqernera ilaannaa qilammut uterteqqittarpaa. Gassit kissartoorutit nunarsuup silaanartaaniittut amerliartortillugit, seqernup kissaata seqernera annikinnerusoq nunarsuup silaannartaanniit qilammut uterteqqinneqartarpoq, taamaasilluni nunarsuaq kissarnerulertarluni. Tamannalu akornutinngortarpoq pissusissamisoorunnaaraangat, tassa inuit ikummatissanik uumassusilinnit pilerfeqartunit atuinerat ilutigalugu nunarsuup silaannaanni gassit kissartoorutit annertusiartortarput, taamaasilluni nunarsuaq naatitsiviup igalaamernatut pissusiattut pissuseqalerluni.

Gassit kissartoorutit pingaarnerit ukuupput, CO2 (carbondioxid/kuldioxid), metan, dinitrogenoxid, freongasser, ozon imerlu.

CO2 sunaava?

CO2 aamma kuldioxid-itut nalunnginneqartoq, kemikalia qalipaateqanngitsoq ataatsimik atom-ilimmik kulstof-ilik marlunnillu atom-inik ilt-ilik, inuunerup kaaviiaarneranut ilaasoq. Silaannaap allanngoriartornerani CO2 qitiulluinnarpoq, tamanna nalunngilarput tassa CO2 nunarsuup kissassusianut pingaaruteqarmat, inuillu inooriaasiata piliarisaanik silaannaap akuinik annertuunik pilersitsisarpoq.

CO2 nunarsuarmut uumassusilinnullu pingaaruteqartuuvoq assigiinngitsunik peqquteqartumik. CO2-qanngippat seqernup qinngornerisa navianartuinik annertunerusumik sunnerneqartassagaluarpugut.

Inuit uumasullu anersaartoraangamik ilummut iltimik (O2) silammut CO2-mik anersaartortarput. Naasuilli anersaartornerat killormut pisarpoq, ullup qaamarnani tassa naasuit CO2-mik atuisarput fotosyntese-minnut atugassaminnik, tamannalu pissutaavoq glukose-mik (sukkut) sanaartornerminni atortaramikku, kingornatigullu naasunit ilti pilersitatut sinneruttutut aniatinneqartarpoq silaannarmut. Ikummatissanik uumassusilinnit pilerfeqartunit aammalu allat kulstof-inik akullit, soorlu naasut, orpiit allallu uumassusilinnik akulinnik ikumatitsinikkut, CO2-mik aniatitsisoqartarpoq.

Taamaattumik CO2 pinngortitatsinni pinngitsoorsinnaanngilarput. Aappaatigulli CO2 annertuallaaraangat naatitsiviup igalaamernatut pissusaa annertunerulersittarmagu nunarsuarlu kissarnerulersittarlugu, tamannalu uumasunut naasunullu sunniuteqassalluni, kingunerisinnaavaalu nunarsuup panernersuaqartarnera siallersarneratalu oqimaaqatigiinnerat allanngorneranut.

Gassit allat CO2-p nalingatut naleqqussakkat

Naak CO2 kisingajammik eqqartorneqartartoq, gassit allat aamma pineqartarput. Nunat CO2-mik aniatitsinerat pineqaraangat, gassit kissartoorutit allat tamarmik ilanngullugit pineqartarput. Tassa CO2-t amerlassusaat aamma gassit allat amerlassusaat CO2-p nalingatut naleqqussarlugit sanilliunnerasigut.

CO2-p nalingatut naleqqussaanikkut kisitseriaaseq takutitsisuuvoq, gassit kissartoorutit allat klimamut qanoq annertutigisumik sunniisarnersut, CO2-mut naleqqiullugu.

Ikummatissanik uumassusilinnit pilerfeqartunit atuinermik innaallagissiornermi aamma aluminiuliorfinni CO2-mik aniatitsisoqarnerusarpoq, aammali gassit allat nunarsuup silaannaannut sunniutaasartut ilanngullugit suliffeqarfiit ataatsimut klimamut sunniutaatut naatsorsorneqartarput. Uani annertunerusumik atuarsinnaavatit.