Erngup nukinga & Aluminiu

Nunarsuarmi suliffeqarfissuarni aluminiuliorfiit sarfamik atuiffiunerpaasarput. Aluminiuliorfiit 1800-kkut naalernerani pilersinneqartalermata, inissinneqartarput erngup nukinganit nukissiorfiit ungasinngisaani. Kingusinnerusukkut aatsaat aamarsuit uulialu atorlugit innaallagissamik nukissiorfiit angisuut sananeqartalerput aluminiuliorfinnut atorneqarsinnaasut aammalu innaallagissap aqqutissaanik ineriartortitsineq ilutigalugu aluminiuliorfiit innaallagissamik nukissiorfiit ungasissuani inissisimasinnaalersimallutik.

Taamaasilluni aluminiu erngup nukingalu oqaluttuarisaanikkut ataqatigiilluinnarlutik. 1950-ikkut angullugit aluminiuliorfiit amerlanerpaartaat erngup nukinganit nukissiorfinnik sarfalersorneqarput, tamannali kigaatsumik allanngoriartulersimavoq. Nunat erngup nukinganit nukissiorfiliornissaminnut periarfissaqanngitsut, kisiannili aamarsuarnik naturgassimillu sillimmateqarluartut aluminiuliorfinnik pilersitserusuttut amerliartulersimammata. Aammalu nunat amerlasuut nutaanik unammillersinnaasunik erngup nukinganit nukissiorfiliornissaminnut periarfissakinneri pissutaallutik.

Siornatigut Kalaallit Nunatsinni angisuunik erngup nukinganit nukissiornissamut periarfissat pisariaqartissimanngilarput. Erngup nukinganit nukissiornissamut periarfissat anginerpaartaat illoqarfinnut ungasissuupput, sarfarlu pilersinneqartoq pisariaqartitatsinniit annertunerujussuulluni. 1989-miit 1993-simut Nuup eqqaani erngup nukinga atorlugu nukissiorfiliortoqarmat kalaallit isaaniit angisoorsuartut isigineqarpoq - erngup nukinganit nukissiornissamut periarfissat ukiorpassuarni illoqarfiup pisariaqartinngisai. 2008-mi erngup nukinganit nukissiorfik allineqarpoq 30 megawatt-imiit (MW) 45 megawatt-imut, taamaattorli sumiiffimmi tassani nukissiornissamut periarfissaq affaa inorlugu atorneqarluni.